Kuuvarjutus ei ole alati ühesugune vaatemäng. Mõnikord tuhmub Kuu vaid veidi, mõnikord hammustab selle pinnast tüki tume kaar ning mõnikord muutub kogu kuuketas hämaralt punaseks. Erinevus oleneb sellest, kuidas Kuu läbib Maa varju. Kolm nimetust — poolvarjuline, osaline ja täielik — kirjeldavad seda, kui suur osa Kuust siseneb varju kõige tumedamasse ossa, mida nimetatakse täisvarjuks. Geomeetriat tundes on toimuvat lihtsam ära tunda, eriti siis, kui muutus on väike. Kuuvarjutuste kuupäevade, varjutuse faaside algusaegade, kestuste ja asukohapõhise nähtavuse kohta leiad teavet reaalajas uuenevast kuuvarjutuste kataloogist.
Maa heidab kaht liiki varju
Päike on ulatuslik valgusallikas, mitte punkt. Seetõttu heidab Maa keskse piirkonna, kuhu otsene päikesevalgus ei jõua, ning seda ümbritseva piirkonna, kus Päike on vaid osaliselt varjatud. Keskset varju nimetatakse täisvarjuks, hajusamat välimist varju poolvarjuks. Piir tuleneb geomeetriast: poolvarjus viibiv vaatleja näeks Kuult endiselt osa Päikesest, täisvarjus aga kataks Maa Päikese täielikult.
Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa asub Päikese ja Kuu vahel. Enamik täiskuusid möödub aga Maa varjust kõrgemalt või madalamalt, sest Kuu orbiit on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika suhtes 5.14 kraadi kaldu. Varjutus leiab aset siis, kui täiskuu toimub nende orbiiditasandite lõikumiskoha lähedal. Kuu faaside juhend selgitab, miks Kuu faas oleneb selle asukohast Päikese ja Maa suhtes; varjutuse liigi määrab aga Kuu teekond läbi Maa varju.
Poolvarjuline: õrn ja laialdane tuhmumine
Poolvarjulise varjutuse ajal liigub Kuu läbi Maa poolvarju, kuid täisvarju ei sisene. Kettale ei ilmu selgepiirilist tumedat serva. Selle asemel saab osa Kuust või kogu Kuu veidi vähem otsest päikesevalgust ning võib näida kergelt varjutatuna, sageli täisvarjule lähemal küljel. Seda mõju on lihtne mitte märgata, eriti varjutuse alguses või lõpus, kui poolvarjus asub vaid väike osa Kuust.
Seetõttu võib poolvarjutus olla reaalne ja mõõdetav taevakehade joondumine, ilma et see palja silmaga eriti silma paistaks. Foto peal võib muutus olla märgatavam kui kiirel pilgul, kuid kaamera automaatsäritus võib tuhmumist kompenseerida ja piltide võrdlemise keerulisemaks muuta. Kui pildistad, hoia kadreering ja särituse seaded muutumatuna ning võrdle pilti enne või pärast varjutust tehtud fotoga. Poolvarjutuse ajal ei liigu Kuu pilve taha ega muuda ise oma heledust; tegemist on järkjärgulise päikesevalguse vähenemisega, sest Maa varjab Päikest Kuult vaadates osaliselt.
Näiteks 20. veebruari 2027 poolvarjutuse poolvarjuline faas kestab andmete järgi 241 minutit. See pikk kestus ei tähenda, et Kuu näib neli tundi ilmselgelt tume: varjutus süveneb ja nõrgeneb järk-järgult ning poolvarju kõige sügavam osa paistab tõenäolisemalt silma kui selle vaevumärgatav välisserv. Reaalajas uuenev 2027. aasta veebruari kalender näitab selle kuu Kuu faaside täpseid kellaaegu, varjutuste kataloogist leiad aga sündmuse üksikasjad.
Osaline: tume kaar liigub üle Kuu
Osaline kuuvarjutus toimub siis, kui osa Kuust siseneb täisvarju, ülejäänud ketas jääb aga sellest väljapoole. Kõige selgem visuaalne märk on Kuu pinnal kasvav selgelt tumedam kaarjas ala. Täisvarju serv on kõver, sest Maa on ümmargune; kuuvarjutused aitasid vaatlejatel Maa kuju ära tunda juba ammu enne seda, kui kosmosesondid said meie planeeti kosmosest pildistada.
Vari ei ole Kuule heidetud tahke objekt ja selle serv pole täiesti terav. Maa atmosfääri läbiv päikesevalgus muudab piiri hajusamaks. Sellest hoolimata on kontrast väljaspool täisvarju asuva heleda osa ja selle sees oleva tuhmima osa vahel tavaliselt palju märgatavam kui poolvarjulise varjutuse puhul. Osalise varjutuse ajal ei kao Kuu ära ning täisvarjust väljapoole jääv osa on endiselt otsese päikesevalgusega valgustatud.
See, kui suur osa Kuust varju jääb, oleneb varjutuse teekonnast. Põgus sisenemine täisvarju jätab Kuule vaid väikese tumeda sälgu; sügavam sisenemine võib katta suurema osa kettast, kuid mitte kogu ketast. Liigitus oleneb Kuu asukohast varjus, mitte sellest, kas vaatleja sündmust näeb. Nähtavust mõjutavad kohalik silmapiir, päevavalgus, ilm ja Kuu asukoht taevas. Linnavaatluste leht, näiteks Londoni Kuu leht, näitab kohalikku kuu tõusu ja loojangu aega, kõrgust, asimuuti ning ilma, millest võib taevavaatlust planeerides kasu olla.
Täielik: Kuu siseneb üleni täisvarju
Täieliku kuuvarjutuse ajal liigub kogu kuuketas Maa täisvarju. Kuu jääb siiski nähtavaks, sest Maa atmosfäär murrab osa päikesevalgusest varju sisse. Atmosfääri läbides hajuvad lühemad sinised lainepikkused tugevamalt kui punased. Seetõttu on Kuule jõudev valgus sageli punane või oranž ning Kuu pind peegeldab seda valgust Maa vaatlejate poole.
Levinud väljend „verekuu“ viitab võimalikule punakale välimusele, mitte eraldi varjutuse liigile või kindlale värvitoonile. Täieliku varjutuse ajal võib Kuu paista vaskpunane, telliskivipunane, hämarpruun või väga tume. Värvus ja heledus olenevad osaliselt sellest, kui palju päikesevalgust Maa atmosfääri kaudu läbi pääseb; valguse teekonda võivad mõjutada atmosfääris olev udu, pilved ja osakesed. Täielik varjutus ei tähenda, et Kuu kaob, kuigi eriti tumeda varju või heleda taeva korral võib seda olla raske näha.
Täisvarjufaas on ajavahemik, mil kogu Kuu asub täisvarju sees. Enne seda ja pärast seda hõlmab täielik varjutus osalisi faase, mil kuuketas siseneb kõige tumedamasse varju ja väljub sealt. Näiteks 31. detsembri 2028 täieliku kuuvarjutuse täisvarjufaasi kestuseks on märgitud 71.3 minutit. Kogu varjutus kestab sellest keskfaasist kauem, nii et vaatlejad, kellel õnnestub näha vaid osa sündmusest, võivad siiski tabada osalise faasi.
Mida vaatlemise ajal jälgida
Kuuvarjutust on palja silmaga ohutu vaadata; erinevalt päikesevarjutusest pole selleks vaja kaitsefiltreid. Binokliga on varju muutumist lihtsam uurida, kuid see pole hädavajalik. Leia koht, kust Kuu hästi paistab, ja kontrolli, kas see on varjutuse ajal sinu asukohas horisondi kohal. Varjutuste kataloog annab asukohapõhist teavet nähtavuse kohta ning Kuu faaside kalender aitab valida kuuks Kuu faaside kellaajad.
Poolvarjutuse ajal otsi järkjärgulist ja ebaühtlast tuhmumist, mitte selget piiri. Osalise varjutuse ajal jälgi, kuidas täisvarju kõver serv üle ketta liigub. Täisvarju faasis anna silmadele aega pimedusega kohaneda ja märka, et Kuu võib säilitada värvi ja detaile, mitte muutuda üleni mustaks. Neid erinevusi on kõige lihtsam märgata kogu sündmuse käiku jälgides, mitte vaid korra taevasse vaadates: varju aeglane liikumine näitab, kas tegu on poolvarjulise, osalise või täieliku varjutusega.